Seesuur et

...bouncy-bouncy paneb teise päeva lõpuks pea valutama. Üldiselt. Ja paneb mind liiga palju erinevaid alkohoolseid jooke manustama, lõpuks ka hullusi tegema. Ei ole eriti hea.

Kontsäär oli vahva.

Maaru on vahva.

Takso taga ajamine ei olnud nii vahva.

Mina olen... halb. Mul on halb. See tähendab, et... Ma ei ole rahul. Mingi asjaga. Ma ei teagi millega. Mul on jälle see hetk, kus oleks vaja millegi raskega pea peale saada, et asjad paika liiguks. Ei aga muidu... spunki tahaks nüüd otsima minna. Vajan vabatahtlikku.

Tärä. Tärä.
Issand misasja sa ta tahad mu käest präägu saada?!

Kevad käes, kevad käes, neiud kõik on pallllljad!

Päike paistab, ilm on soe, joodik jookseb ümber poe. Okei. Ma olen vist liiga vähe maganud. Või liiga palju haigeid unenägusid näinud. Mida ma btw ei mäleta, aga ma tean, et mul on hetkel hüperaktiivsus ja baunsi baunsi. Tahaks midagi suurt korda saata! Tahaks inimestele helistada! Tahaks rokkida! Njau njau. Ärge küsige, ma ei oska vastata.

Istun Auriga Wildes. Maarja, paha loom, läks ära. Tööd tegema. Kõik on persses! Aga mul on ju nii naljakas :D.

Kõrvallauas istub paarike kelle naispool kuulas oma alfa-isast oodates kogu meie jutu ja muljetamise ära. Nii tore! Mulle meeldivad sellised inimesed.

Võtke midagi ette nüüd!

Aurile

1. One book you have read more than once
Terry Pratchett "Mort". Neid on veel, aga seda ma loeksin ka praegu uuesti.

2. One book you would want on a desert island
Bulgakovi "Meister ja Margarita". See on nii mitmekihiline, et igav ei hakka väga ruttu.

3. One book that made you laugh
Ilmselt jällegi "Mort" ja seda tänu sellele, et lavastus on silme ees, kui loen.

4. One book that made you cry
Ma ausaltöeldes ei mäleta, et ükski raamat mind nutma oleks ajanud. Ju mul on halb fantaasia.

5. One book you wish you had written
Kureishi "Lähedus" avaldas muljet. Suudaks ise ka oma mõtteid nii ilusti kirja panna, siis oleks.. ÄGE!

6. One book you wish had never been written
Saades insipiratsiooni Aurilt ütleks, et paljud eelmise sajandi alguse näidendid on... koledad. Jubedad. Väkk. Aga tol ajal nad olid muidugi olulised ja paremat ei olnud kusagilt võtta. Aa, ja üks raamat, mis tekitas mulle koolis psühhotrauma, on Viivi Luige "Seitsmes rahuekevad".

7. One book you are currently reading.
Umberto Eco "Roosi nimi".

8. One book you have been meaning to read
No see eelmine ongi juba selle pärast kätte võetud, et piinlik hakkab oma olematu lugemuse pärast. Järjekorras ootab veel Fowles'i "Eebenipuust torn".

9. One book that changed your life
Oeh. Väga raske öelda nii tagantjärele.

10. Now tag five people:
Eee.. noh ma ütlen siis Getter. Ülejäänud on Auri juba ise ära tääginud.

Ja ma kardan pohmelli, pohmelli...

Istun Dolce's ja joon kohutavalt kanget kohvi. Ja suitsen. Ja orjastan Maaru arvutit, sest ma isegi ei taha vaadata, kuidas Tiiu seda laga koristab, mis eilsest peost maha jäi. Ka mina avastasin, et aken on katki, ja tegin mõnele ülemusele shokki, alustades telefonikõnet sõnadega: "Mul on halbu uudiseid..." . Vist teiste arust siis ei olnud eriti halb uudis. Minu arust aga küll. Eilne pidu oli meeletu, ma ei tahtnud sellest üldse osa võtta, vaid istusin mõnusa seltskonnaga puhketoas ja lahendasin ristsõna. Muide, saksa helilooja viie tähega on Georg :D. Noh ja vahepeal olin asjalik ka, aga enamus ajast ikka istusin. Kuni Kulpa ronis aknast sisse ja kõik hakkasid millegi pärast ära minema ;). Siis lebotasime natuke, sõime šokolaadi ja mina läksin koju. Väsinud, aga õnnelik, sest mulle öeldi päris mitu korda päris ilusti eile.

Kuigi udune ja sogane, on mul armas kollektiiv.

...või midagi murdub...

Midagi on murdunud juba. Viimasel ajal. Kurbus. Otsese põhjuseta. Kohati eufoorilised rõõmuhetked, aga omaette jäädes... vaikus ajab hulluks vist. Ja palju aega mõelda. Tahaks kuidagi ennast aidata, aga ei saa isegi aru, mis valesti on.

Oi oi oi oi oi oi oi...

Tööpohmell. Nädal aega pole GK-st välja saanud, ega saa ka järgmisel nädalal. Aga seal on hea olla vähemasti. Eriti kui seal teisedki loomad tuju tõstavad :). Mul tulevad vist ainult lihtlaused hetkel. Jama värk (loe: sitt lugu). Avamine oli väga fäänsi, isegi Sulev Teppart oli seal. Ilmselgelt prestiižne üritus. Eplikku ja tema Mülleri Sassi jäljendust ma ei kommenteeriks. Elu on tegelikult ilus, kuigi väga töine. Ja poisid hoolitsevad meie eest tegelikult hästi. Vana Tallinna ja 5kroonise tipiga :). Aga üldiselt mind mingile muule normaalsete inimeste lainele on hetkel keeruline saada.

Ohvreid, ohvreid

*no jumal faking jeesus kristus
*keskküte
*aga mis oleks, kui kõik tooksid oma tassi!?


Kõik mis mu ajudest järel on. Sodi :). Wiiiihii!

...ja sa ei tea, kes on su papapapapapapapapapapaa...

Kodus Jüris. Päris mõnus on. Eile panime raskelt perekonda. Öppearantli on mul nüüd suur pere - kaks nooremat õde ja vanem vend. Helen sai oma isa käest vana auto (pildil olev ei ole konkreetne auto, lihtsalt samasugune, Helenil on erksam punane) ja siis me möllasime sellega - pesime, putitasime, poleerisime ja kontrollisime. Sain sellega ka ühe jupikese sõita. Parsa on, aga tasuta saadud ja sõidab normaalselt, niiet... Kadedaks tegi lausa! Ja selle peale suutsin ma muidugi isaga tülli minna autoga sõitmise teemal. Naljakas tüli oli. Väga vaikne. Lihtsalt üks ütleb lause, teine ütleb lause. Iga lause vahel on paus. Pärast käisime Sergol ja tema pruudil külas.

Reedesest planguvärvimisest saati olen ma invaliid, selg valutab ja kummardamine on tõeliselt keeruline operatsioon. Aga ma juba ootan festivali! Wii!

Inimesed on imelikud ja ma ise olen ka imelik. Mul oleks vaja vist mingi raske asjaga pähe saada - lähevad jälle asjad paigale nagu televiisori pilt.

1. Grab the nearest book.
2. Open the book to page 123.
3. Find the fifth sentence.
4. Post the text of the next 3 sentences on your blog along with these instructions.
5. Don’t you dare dig for that "cool" or "intellectual" book in your closet! I know you were thinking about it! Just pick up whatever is closest.
6. Tag three people.

"Följaktligen slog vi knut på oss själva."
Märta Tikkanen "Två"

Palun teeb seda nüüd rõõmsaste Getu, rohkem inimesi polegi nagu, keda sundida.

Heheh.

Your Deadly Sins

Envy: 80%

Lust: 80%

Pride: 80%

Greed: 40%

Wrath: 40%

Gluttony: 20%

Sloth: 20%

Chance You'll Go to Hell: 51%

You will die at the hands of a jealous lover. How ironic.

How Sinful Are You?

Unenäod lõikavad auke mu reaalsusse ja aina tihemini tahaks hommikuti nutta.

Teen siis ka ära, et näidata, kui mõttetu ma olen :D

What Your Soul Really Looks Like

You are a warm hearted and open minded person. It's easy for you to forgive and forget. You are a grounded person, but you also leave room for imagination and dreams. You feet may be on the ground, but you're head is in the clouds. You believe that people see you as larger than life and important. While this is true, they also think you're a bit full of yourself. Your near future is still unknown, and a little scary. You'll get through wild times - and you'll textually enjoy it. For you, love is all about caring and comfort. You couldn't fall in love with someone you didn't trust.

Inside the Room of Your Soul

Hais tapab!

Minul on väga tundlik nina. Noh, ilmselt mitte väga kauaks, sest ma suitsetan, aga hetkel on ta veel suhteliselt hea ja minu süda on märkimisväärselt hell haisude suhtes. Sellest kõigest ajendatuna tahaksin ma küsida miks, Jumal, miks? Miks noored (ja ka paljud vanemad) neiud ei oska lõhnaõli kasutada? Lõhnaõli peaks olema lähedal asuvale inimesele ehk alateadlikult tajutav ja kallistades ehk peaks tunduma, et mmm, see inimene lõhnab hästi. Mitte, et oo - sul on uus lõhnaõli. Ei. Nii see ei peaks mitte olema. Aga püüa sa nüüd selle ajukääbiku kõrval istuda bussis. Või mis kõrval - kolm pinki tagapool! Päris jube!

Veel hullem on asi, kui satute pensionäride etendusele. Kas on siis mingi soodukas või lihtsalt päevane etendus vmt. Igatahes - jumal tänatud pole ma allergik ega astmaatik. Oh seda odava turuparfüümi hõngu, mis hõljub lausa silmnähtavalt inimeste kohal teatrisaalis. No lisaks mullahaisule, aga see on andestatav, sest me kõik saame kunagi vanaks. Ühesõnaga ajab saalitäis odavat parfüümi lausa köhima ja rögisema. No köhimine ja rögisemine nendesamade vanainimeste poolt teatris on juba järgmine ja pikem teema :).

Punk on ägedam kui metal. Hari on ägedam kui karv. Alaealised purjus tüdrukud ei ole ägedad. << Minu esimene töö-öö.

Varjusurm

Niisiis, peale Taarkat ja hommikul Viinistusse põrutamist ja 3 fantastilist etendust hiljem juhtus minuga midagi. Nimelt ärkasin ma eile hommikul meeletu iiveldusega, palavik küündis tipphetkeil 39-ni. Muud ei midagi. Ja suits ka ei läinud. Üldse. Seda ei juhtunud isegi mädase angiiniga. Väga väga halb oli. Ja täna - justkui ei midagi. Ainult söök ei lähe eriti hästi. Kahtlane.

Muidu on elu üldse kahtlane hetkel. Ja sügisel saan ma lahti eraelust :). Aga võibolla on see isegi tore, sest mis eraelu see kohvikus konutamine ikka on, igav hakkab juba kah ja logelemise eest palka ju ei maksta. Liiga palju lollusi jõuan ka vabal ajal välja mõelda. Igatahes sügisest olen ma Genialistide klubi administraator. Nii ülbe olengi.

Ei viitsi rohkem kirjutada präägast.

...

Kodu on lastel ja kodu on tuultel
Sinul on voodi kus unistad vaid
Öödesse eksib naer sinu huultel
Kõigi jaoks liigne ja nimetu maim

Kust sa küll tulid on teada vaid tuultel
Tuul on su isa ja ema on pilv
Endale räägitud unejutt huultel
Unistad kodust, kui silmis on liiv

Krii nagu kriiks mis unne sind kriiksub
Krää nagu krääks, mis ehmatab üles
Tuul ulub korstnas, tont madratsis kiiksub
Unne end mängid sa võõraste süles

Öö nagu kriiksub kui voodis end keerad
Vähkred ja niheled und poetad silma
Öödel on kõrvad, mis öövahti peavad
Öödes on silmad, mis üle meid loevad

Kodu on lastel ja kodu on tuultel
Sinul on voodi kus unistad vaid
Öödesse eksib naer sinu huultel
Kõigi jaoks liigne ja nimetu maim

Tschüb

Pikemalt sellest kirjutada ei viitsi, aga piltide juurde võin linkida küll.

Nimelt siin on siis minu maailma-kõige-lahedama Saksamaatripi pildid:

Lingen

Sitä ja Tätä

Niih. Mind ootab ees 5 tegevusevaba päeva. Kõik sõbrad on laiali, A. on suveülikoolis, aga mina istun Tartus ja hoian kassi. No õnneks tuli välja, et Auri on siiski neljapäevani siin ja mul on vähemasti kellegagi tšillida. Väljas on 33 kraadi. Toas on poolsurnud kass ja undav arvuti. Ma olen tarbinud juba väga palju vedelikku ja varsti tahaks süvva. Aga söögi TEGEMISEST ei taha ma sellise ilmaga küll midagi kuulda.

Nädala lõpp läheneb ja laupäeva öösel vastu pühapäeva sõidan mina lennuaparaadiga Saksasse. Ma vist kardan seda kõike rohkem kui ootan.

Põhjus, miks mul on siin kiilakad Barbied on see, et ma ise ka ei tea. Minumeelest on suht lõbus pilt. Kunst ja nii edasi.

...jätkates

Maarja bloogis alanud juttu, siis... Järgmisel hommikul heliseb mul telefon - vaatan: võõras number. Huvitavhuvitav. Millegipärast ütles mu kõhutunne, et miski kamm on - ja ennäe - oligi! Helistas nimelt maksuamet ja küsis kas ma olen kuidagi TÜL'iga seotud. Ütlesin, et jaa, tere, ma olen liige. "Te saatsite meile tühja ümbriku." Mina siis vastu, et jah, mina tegelikult ei saatnud, aga ma olin selle äparduse juures kõrval ja me saatsime tegelikult teile meili ka, et läks valesti ja paar tundi hiljem sai posti ka õige kiri, kus paberid ka sees. Probleem lahendatud, ainult et... KUST KURAT VÕTTIS MAKSUAMET MINU NIME JA TELEFONINUMBRI!?!?! TÜL'i juhatuses on 3 liiget - Maarja, Elika ja Lennart. TÜL'il on ka laekur - Liina. MIKS NAD MULLE HELISTASID?!?! Pealegi pole ma ei seal paberites ega ka internetis TÜL'iga seoses kirjas. Küll olen ma aga TÜT'i juhatuses, millel pole jällegi TÜL'iga mingit seost. Oeh. Einoh - me otsustasime, et mina olen vist lihtsalt maksuameti blacklistis. Kohe hea sõimata, kui midagi valesti on :).

Kabanoss

Niih!
Täna oli möll päev. Vaatasime teatritule üleandmist, mis nägi välja.. ee viisakalt öeldes ekspromt. Noh näiteks mõni mees ajas ühe esietenduva lavastuse nime segi ja... Koidula ei tahtnud mitte teatritõrvikut hoida ja... Üleüldse oli stseremoonia juba alanud, kui Margus laval mingi redeliga ringi jooksis - põhjus identifitseerimata.

Siis möllasime sõbra fotograafia erialale astumise ülesandega teha 26 pilti väga lühikese aja jooksul. Suht karm oli ja närvid võttis läbi :). Kui ikka pead käsu peale kunsti tegema, on raske.

Siis surasime endid Koidula esikale, mis oli muhe. Pikemalt ehk hiljem teatribloogis. Sellele järgnes väga uimane esikapidu, mis minu jaoks lõppes siiski huvitavalt. Nimelt ronisin ma toredate viljandikatega üle kaarsilla (mida ma arvasin, et iial ei tee). Ei olnud üldse hirmus. Ma veendusin järjekordselt, et otseselt kõrgust ma ei karda. See oli tore. Ilus oli ka seal otsas. Ja nüüd olen ma õige tartlane. Vuppiduu.

Ivsh, also known as "õige tartlane".

Uskupersematu

Hommik hakkab lähenema keskpäevale. Rõve hommik rõvedale keskpäevale. Päike ei paista. Kõht on tühi. Süüa ei ole. Raha ka nagu hullult üle ei ole. Teha pole ka midagi. Sõbrad on laiali. Palav on.

Kurat, polegi nagu midagi öelda. :)

...üüütle kus ma rada teha tohin...

Jaanipäev möödus äraütlemata vahvalt. Nimelt olime me A-ga Rõngu kandis ühe sõbra isa eksarmukese suvilas :). Kõlab hästi, eks? Igastahes oli see hästi mõnus vana maja veel mõnusama saunaga, mis kunagi on olnud suitsusaun. Seltskond oli väike ja mõnus, kõik tundsid end hästi. Tehti palju vorsti ja šašlõkki, joodi siidrit, joosti ümber maja jne. Mõnedel inimestel kulus põhiline osa õhtust aga autokummile. Nimelt, kõigepealt otsiti Rõngust suruõhuga tanklat, siis küsisin mina absoluutselt igalt poe juurde sõitjalt pumpa. Siis otsisime majast pumpa, siis läksin naabrite juurde ja sain pumba, millega küll keegi väga palju pumbata ei jaksanud. Siis sõideti Rõngu, kus Ulvi onu pidi kõike teadma ja oskama. Pärast nelja tundi jämmi, said nad lõpuks alla tagavarakummi ja jõudsid kell 23 majja tagasi. Umbes kell 1 öösel oli kumm täiesti tühi :).

Raha on täiesti otsas, kapis ehk on veel neljaviljahelbeid ja tatart. See on ka suht kõik. Süüüüüaaaaaaa!

Tahtsin ka midagi ajuvaba teha...

Step 1: Put your Media Player/iTunes or equivalent on random.Step 2: Post the first line from the first 30 songs that play, not matter how embarassing.Step 3: Bold the song (and the artist in the artist list) when someone guesses correctly.Step 4: Looking them up on Google or any other search engine is CHEATING!NOTE: artists may be repeated!!

1. some say love - it is a river (bette midler - the rose)
2. tahan olla su auto
3. it's time for some mind sex
4. sa lausa laulad, sul on lauluhääl (tanel padar & the sun - neljapäev)
5. never gonna run away
6. i never liked the rain
7. she was drowned in suicide
8. au dessus des vieux volcans
9. i'll be the one
10. appi, ma vajan armastust
11. i've been to all familiar places
12. another day is gone
13. drowning deep in my sea of loathing
14. sõbrad, teiega on hea (tätte ja matvere - sõprade laul)
15. you and me - we have an opportunity
16. the sky isn't always blue
17. i see you baby shakin' that ass
18. how dare you say that my behavior is unacceptable
19. ma ootasin juhust, et kaduda siit
20. ay, ay, como muero por ti
21. aga kas te teate, kust kohast tulevad konservid (genialistid - põdral maja metsa sees)
22. täna ärkasin vara (smilers - voodis vedelen üksinda)
23. when i walk up in the piece
24. i need love, love to ease my mind
25. y'all gon' make me lose my mind up in here, up in here
26. see that boy just standing over there
27. suhe meil sujub ja muidu on hea
28. i saw him dancing there by the record machine
29. i'm just a regular joe with a regular job (denis leary - asshole)
30. tell me it's not true

Oo, Aafrika, oo!

Oo, ma olen nii tahetud! Pane aga kontsad alla ja mehi langeb tee peal ees.
Kui suur on tõenäosus, et kell 2 öösel kohtad sa Tartu tänavatel mingi 100aastast Türklasest arsti, kes tahab sulle massaaži teha ja raamatut laenata. Mmm. Elu hakkab minema ülesmäge :D:D:D

Kristjan-Jaak

Eilne päev möödus sujuvas alkoholiuimas, sest üks vastik väike jobukakk sai bakal-auriks. Ja mitte lihtsalt, vaid sai oma bakatöö ka A. Mispeale me tema kulul jooma hakkasime. Keskpäeval. Tavaline. Tšillisime ka Petersoni juures, tegime temaga erootilist fotosessiooni, asutasime Maarjaga tantsustuudio Paul-Dancing ja meie pidu lõppes McDonaldsis - halb märk.

Nüüd peaks hakkama asjalikuks, aga raske on, väga raske. Aju on natuke surnud.

Pealegi sai täna tehtud füüsilist tööd, sest ookujutageette, ma sain korraks MTÜ R*A*A*M-i palgale. Milline ametikõrgendus tasuta tööjõust tasuliseks tööjõuks. Aga mis seal ikka, Ird oli ka ainult ooperikooris ja - sutsti - teatridirektoriks. Vabalt. Rivitult.

Ikka alleaa ja alleaa...

Suht nõme on, kui sa õpid nädal aega teatriajalugu, et vastata eksamil küsimusele teatrite hoonetest.

Suht nõme on, kui sa oled kõik kohustusliku materjali läbi lugenud, aga ei viitsinud üle lugeda 2 kuud tagasi juba loetud raamatut ja eksamil esitatakse just selle kohta perversne küsimus.

Suht nõme on, kui sa teed eksami ära ja keegi ei saa sinuga lällata, sest teised teevad eksamit.

Suht nõme on, kui sügissemestril tuleb hakata ajakirjanduse hingeelu tuupima.

Suht nõme on, kui mõni mees on ülbe ja kompleksides ja ülekohtune.

Suht nõme on kirjutada seminaritööd.

Suht nõme on, kui telekast midagi ei tule.

Suht nõme on, kui alles said raha ja kohe on otsas.

Suht nõme on, kui tahaks igasuguseid asju suvel teatris näha, aga need maksavad liiga palju.

Suht nõme.

Aga vähemasti on mul Bluusivendade ja Taarka pilet olemas. Ja suht ägens on ka see variant, et ma ei ostnud poest suitsu, kuigi ma sinna suitsu järele läksin. Aga eks ma siis suitseta vähem, õige mul asi.

MuL oN jUhE kOoS

Mööda poode...

Üldiselt on mõned mehed täielikud tropsapid, ei tea kas see on Vanemuise majasisene epideemia või...? Et kas mina olen millestki valesti aru saanud? Et kui öeldakse, et helistage hommikul uuesti ja ma siis helistan, siis ma tegelikult ei pidanud hommikul helistama? :S

Eniveis, eile oli Chessi teisekapidu (sest muud nimetust me sellele ei leidnud), kus läks ikka karmiks. Anna balletitrupile juua ja need lähevad pööraseks. Samuti võis kuulda "avangard-džässi" Lauri Liivi esituses ja hiljem näha ka striptiisi. Šampus ei ole vist ikka liiga hea jook :P.

Ükspäev mõtlesime ka meie, pauergöörlid, et jooks endid rihmaks. Üks rummkoola ja pool liitrit viina kolme peale didn't do the trick. Mina olin täiesti kaine, Liina läks öösel koju raamatut lugema, ainult Maarja... kukkus taburetiga ümber ja magas Vietnami salv kaisus.

Minnes veel kronoloogiliselt tagasi, siis kes veel ei tea, kui šeff naine ma olen, nüüd teadke - ma viisin Draamakese žürii mikrobussiga Tartust Tallinnasse. Nii et mina juhtisin, panimaitje. Siis käisin kodust läbi ja tagasiteel võtsin Eva ja Taneli peale ja chill-buss viis nad Tartusse :P. Kui ma järgmine hommik olin bussi juba korduvalt ekspluateerinud, taheti seda siiski tagasi, mispeale ma kõhuli bussile viskusin ja röökisin ja pisaraid valasin. Armas oled minulee-ee Renault! :D

Jüürhiii, Jürrhhhi Näeeeeel!

Roosad rosetid ja Väike Tom

Oma surmahaigusest olen ma suutnud sauna ja ohtra alkoholi tarbimisega üle saada. Ka rahalisest kriisist sain välja. Elu tundub peaaegu ilus, kui seminaritöö saaks ka tehtud.

Käes on kevade tippsündmus - Draamakese festival. Nädalavahetusel värvisime konstruktsioone üle, mistõttu olin ma õhtuk sandistatud ja tahtsin isegi traumapunkti minna, aga õnneks oli lihtsalt lihasvenitus, mille järelmõjud käivad veel tänaseni. Ka on mitu päeva palju palju tunde järjest saanud õmmelda roosasid rosette (neid näen ma ka unes). Lisaks vabalt tahtmisele olen ma ka kriitikuke, mistõttu võtame täna Liinaga ette sõidu Viljandi Ugalasse vaatama Tjorvenit. Homme ootab mind "Suur kuri hunt" ja laupäeval "Troll-poiss" ning palju töllerdamist-asjatamist Tartu festivalipäeval.

Kui kõik see jamps läbi saab, tuleb teha mõned eksamid ja suvi võib alata.

Esmaspäeval saime Evaga kokku ja meie siidrijoomisest sündisid, nagu alati, kahtlased ideed, mis lõppesid sellega, et ma olen pooleldi blond ja solaaritatud. Kikk ääs beib ühesõnaga. Minu solaariumikäik kujunes muidugi oluliselt paremaks, kui Getu oma, kes tiigerpüütoni laikudega sellest võitlusest kunstpäikesega väljus.

Ma ooda milla Maarja jevvab. Õudne, kui palju ühest inimesest võib puudust tunda. Oeh.

Mingid debiilid, muide, on kukkunud möllama Bussijaama kõrvalisel ehitusplatsil. Nad on pannud pool teed bussijaamani kinni, mis tähendab, et kui läheneda valelt poolt, saab teha mitmesajameetrise ringi. Böääh.

Ok, dush, koosolek ja Viljandi buss ootavad mind.

Tavaline surmahaigus

Köhh-köhh, aiai, nuusk-nuusk. Ivš sureb. Ilmselgelt on mul kas a) lahtine tuberkuloos või b) linnugripp. Ei teagi, kumba eelistada. Igatahes on halb olla.

Vahepeal polegi nagu midagi liiga erilist juhtunud, reedel käisin hooaja viimasel "Sajal aastal...", seejärel väike Villu trett ja koju. Nädalavahetus oli töine. Selle nädala algul veetsin ühe kena päeva Liina juures telekat vaadates ja Eesti mäluängu mängides (mina võitsin!!!). Ja siis langesin surivoodisse. Õeh. Ees aga ootab karm nädalalõpp ja väga töine uus nädal, niiet ei ole siin mingit puhkamist ja mängimist.

Muide, kui lugupeetud M.M. kunagi suur ja kuulus on (mitte et ta juba praegu suur ja kuulus poleks, ikkagi tsiteeritud!), siis ma saan öelda, et tema esimese filmi stsenaariumis on ka minust jälg - woohoo! Sest ometi olin mina see, kes maoli Piros lebaskelledes ja siidrit libistades ütlesin: "Miks sa selle välja võtad! See on tore ju!". M. ei võtnud seda välja. :D

Ägens.

Kased kuused männid lehised

Inimesed on viimasel ajal puudega.
Tänan tähelepanu eest.

Hetkel ei ole nagu lusti...

Kui keegi leiab tänavalt ühe mõistuse, siis palun tagastada omanikule st mulle.

Ma olen rahadega totaalselt ummikus. Aitäh. Jah.
Niisama on ka natuke paha tuju. Ja üldse. Nii ei ole aus!

Vahepeal müttasin Tallinnas - külalisetendus oli minu armastatud kukununnu "Sajal aastal...". Täitsa vahva oli. Naljakas oli vanemate kokkutulek. Parafraseerides Maarja emmet - lapsed käivad nii harva Tallinnas ja siis on ka nii kiire, et nendega tuleb linnas kokku saada. Noh, nii minagi, koju ma ei jõudnud - sain isaga tunnikeseks kokku ja jõin ühe kokise. Ja kõik.

Täna sai kasulik oldud terve päev ja pandud üles Draamakesele tulevate etenduste plakateid. Ilgelt nüri töö, ma ei väsi kordamast. Aga õnneks kannab Liina minuga koos seda risti.

Vaatamata sellele, et olen rahaliselt täiesti pees, on mul siiski hea meel omada "Taarka" ja "Bluusivendade" pileteid.

Vajan psühholoogilist abi kurask.
Ja rääkigu nüüd välja, kes teab - kuidas saada üleöö miljonäriks?!

Hopp mu hobu üle kraavi...

Kõik vahelejäänud päevad on umbes sama karmid ja sisepõlemismootor on mul üsna vägev. On saabunud kevad, mis tähendab, et iga korralik üliõpilane on veetnud juba aega Pirol lebotades. Istutud on ka Villus, jällegi pervertide eest oma lemmikturvameeste tiiva alla poetud jne. Vahepeal olin lausa n+1 päeva Tallinnas, mis oli tore ja sisukas ja sisaldas palju teatrit. Ja vahvaid inimesi ka, keda pole ammu näinud. Täna sain maha seminaritöö tutvustusega (vihje: tehke powerpoint ja kõik mõtlevad, et te olete hullult vaeva näinud ettevalmistusega), aga ka teatris sai käidud ja mõnnatud.

Mul on fantastiliselt kallid sõbrad. Ise ka ei usu, et on. Ja suvi tuleb.

Olaf Glüpf

Minu sisepõlemismootor hakkab kohe-kohe läbi põlema. Eile ärkasin ma pool kümme, läksin raamatukokku, läksin seminari, läksin gängiga sööma, läksin raamatukokku, läksin Maarjaga Wilde'i, läksin Maarja ja Liinaga Sviiti, läksin Liinaga koju. Vahetasin riided ja läksin pool kümme õhtul teoreetiliselt Liinaga jalutama. Nooh, tee peale jäi jalgrattaga Alo. Siirdusime Illekasse, kust Poolde Kuute (sest Margus ostis auto ja tahtis rattaid kasta), seal olime poole kuueni :). Kolm tundi und ja Liinaga Genialistidele appi Lutsu Teatrimaja värvima (kus olid ka kõik teised). Ägesh. Sealt jooksuga koju ja jooksuga teatrisse, sealt muidugi Villusse. NÜÜD jõudsin ma koju ja potentsiaalselt saan ka magama.


Situatsioone Poolest Kuuest


Osatäitjateks mina, Liina, Alo, Margus ja Nõmevanamees (enamasti vaikiv ja mind käperdav) ja tema Nõmevanamutt (umbes 45-50 aastane kohutavalt tüütu ja kriiskava häälega).

NR. 1

Nõmevanamutt (mulle ja Liinale): No tere Kaagvere tüdrukud!
Mina: Unusta ära!
Nõmevanamutt: Kohe näha ju, et Kaagvere tüdruk.
Mina: Ma õpin TÜ-s.
Nõmevanamutt: Kas seal siis õpetatakse midagi sellist, mis TEILE sobib?!
Mina: Ma ei ole Kaagverest, ja mismõttes MULLE sobib?
Nõmevanamutt (õige närvis ja läbilõikavalt kriisates): Miks sa seda häbened!? Mida sa varjad?! Igaüks näeb ju!? Kelle jaoks sa ennast nii ehid? KELLE JAOKS? MIS SA MÕTLED, ET MA EI SAA ARU VÄ???

Teiste abiga rahustatakse osapooled maha, millele järgnevad muti pikad vabandused a'la: Sa oled nii ilus, et ma kohe lähen ilusate naistega tülli, tunnen konkurentsi.

NR. 2

Nõmevanamutt (osutades näpuga Alole): A mis tema nimi on?
Margus: Glüpf, Olaf Glüpf?
Nõmevanamutt: Ongi Glüpf jah? Ahah.

NR. 3

Nõmevanamutt: Sul on ka kindlasti mitmetonnised prillid eks? Minul peavad ikka kahetuhandesed prillid olema, ma olen ikka sellises eas ja mul peab soliidne olema!
Margus: Jaa, ma Kreetalt tõin need prillid.
Nõmevanamutt: Millal sa käisid Kreetal?
Margus: Kaks nädalat tagasi.
Alo: Minu prillid on Küproselt! Ma käisin eelmisel kuul. Lähen kahe nädala pärast Kreetale ka.
Nõmevanamutt on vaimustunud.
Nõmevanamutt: Mul olid need.. ää.. no mis need olid.. Kenzo! Kenzo prillid!
Margus vaatab tõsimeeli uurivalt oma prille: Mul on ka mingi firma...
Nõmevanamutt (Alole): A kelle sa Kreetale kaasa võtad?
Järgneb arutelu selle ümber, kas Alo võtaks muti Kreetale.
Alo: Ei, ma ei saa, ma lubasin juba Marguse kaasa võtta.

Kasvab välja kuskilt eelmisest arutelust:

Margus (rahulolevalt): Me oleme siin kõik Indias käinud. Ma olen neli korda käinud.
Nõmevanamutt: Issand! (Ahastuses) Ma olen AINUS, kes pole Indias käinud!

NR. 4

Nõmevanamutt (Alole): Küll teil kõigil on ilusad säravad hambad. Mul on juba tumedad.
Alo: Ma pesen neid hommikul ja õhtul. Soovitan sulle ka.
Nõmevanamutt: Mina pole oma hammastega midagi teha lasknud! Mina olen alati teadnud, et minu hambumus on minu identiteet!!!

NR. 5

Mutt mängib arvamusliidrit.

Nõmevanamutt: (viidates minule) Tema on ilus! (Viidates Liinale) Aga tema on... eee... tundeline.
Järgneb meie diskussioon, kuidas Alo on VÄGA ilus ja Margus VÄGA tundeline.




Isver neid oli nii palju, et ei suuda kõike edasi anda. Aitab kah.

Halleluja!

Äge ja aktiivne, nagu ma olen, olen ma jõudnud hakkama saada igasuguste asjadega.

Laupäeval käisin ma Aloga Alatskivil Liivi etlejate konkursi žüriis. Võib vabalt kuhugi risti teha, sest ma olin esimest korda kuskil žüriis. Üldiselt läks hästi, oli vahva ja sai vägagi vajaliku Kaubamaja kinkekaardi selle eest.

Samal õhtul aga ootas ees B sünnipäev ja saunapidu, mis oli... ehhee... möll. Kahepeale läks sisse pudel rummi koolaga ja kaks suurt Gini. Nende jookide vahepeal toimus minu elu parim ja lõbusaim saun - nimelt segasaun, mille käigus sai paljalt öösel õues joostud, mudainglit mängitud (mina see loomulikult ei olnud, kes murru pikali viskas) ja üldse ägedalt aega veedeldud.

Pühapäev algas Alo kõnega - kiire horisontaalist vertikaali tõusmine telefonile vastamiseks ei olnud hea mõte! Hakkas väga paha. Siis sain ma ka teada, et A oli juba mitu tundi käinud ihumahlasid suu kaudu väljutamas. No minul õnneks nii halvasti ei läinud. Päike, jalutuskäik ja seljanka made a whole world of difference.

Täna sain ma Mari-Leeniga üle väääääga pika aja kokku ja oli ütlemata vahva ja tore. Õhtul toimus aga munadepühapidu Auri pool, mis sisaldas palju nalja, palju mune (mis on kõik nüüd minu kõhus), palju muffineid, piima, mahla, kohvi (panete tähele - mitte üldse alkoholi!) ja liblikafoobiat. Ja pildistamist. Seda näete hiljem.

Ja korra tahaks vinguda ka. Kas te olete täheldanud, et kui maksta kaardiga, millel on kiip (st. tuleb poes pin-kood sisse lüüa), siis müüja ekraanile ilmub teksti "Toksi pinn või mida iganes" 2 sekundit varem, kui sinu omale. Mispeale müüa KOHE ütleb "Vajutage pin palun..." ja siis tuleb kohe 1 sekundi pärast mulle ka kiri. Mis sa arvad, et ma olen MORON või!??? Et ma ei oska lugeda? MUL EI OLE SEE KIRI VEEL TULNUD, KOHE TULEB, KÜLL MA SIIS TOKSIN KURATTT!!!!!

Snickers

Nutty and gooey - you always satisfy.

What Kind of Candy Are You?

Kas on tõehetk lähedal või on jama?!

Jeei! Täna oli jälle "Sada aastat...", mida polnud juba tükk aega mängitud-nähtud. Sai ikka parajalt nalja, kui mõni poolspagaati kukkus ja mõni oma teksti raamatu vahelt üles ei leidnud. Meie neljakesi esimeses reas igatahes irvitasime. Aga kõige ägedam oli see, et me kinkisime kogu trupile üllatusmunad, mis tekitasid täitsa elevust ja furoori :). Armaš. Peale seda mõned joogid trajektooril Villu>Illekas ja varakult kotto ära. Ei olnud kuidagi tuju. Ootasime küll eiteamida, sest on ju täna täiskuuöö ja oleks pidanud tulema möll ja hull, aga näetsa, minust läheb see igatahes ilmselt mööda. Või nii.

Vägev oli ka rekvisiitor, kes meile "Saja aasta..." sigarillot pakkus, mida laval tõmmatakse ja mille mõnus kirsilõhn juba proovidest saati meil ila jooksma paneb. Kahjuks müüakse seda ainult Venemaal, aga ehk üks tore inimene toob, kellele ülesanne delegeeriti.

Täna oli Alol miski purjakil ajakirjanik sabas. Oimaivõi. Ajakirjanikud ka ruulivad (nagu ma peaaegu ka ise).

Aga muidu on ikkagi kuradi armsad sõbrad mul, kellega saab peale kõige muu olulise ka mühinal kildu rebitud.

Oo, Aafrika, oo.

Illustreeriv pildike...

...eilsele purjutamisele.

Hälou.

Raport. Liina juures. Auri on ka. 2 pudelit shampust. 2 siidrit. metaxa. väga purjus. Taalmaa kaitses meid koos Sahlmanniga. nad on toredad. me armastame neid totaalselt. mingi värdjas mees jootis meid täis ja taalmaa on tore ja kaitses meid. ootas kuni villu pandi kinni ja tuli koos meiega välja. ja ma rääkisin sahlmanniga rootsi keeles. ja laulsime don't worry be happy't. ilgelt äge. armastame üksteist . armastame maarjat ka, kes puudub. ja me oleme ikkagi kastis.

Sama palun!

Eilne päev Liinaga oli vahva. Konverents, kus olid Muzhäänid hujäänid oli.. noh igav ei olnud, aga mõne asja üle annaks vinguda. Eriti selle üle, et Tiiu suud lahti keeldus tegemast. Siis me siirdusime Sadamateatri kohvikusse (mille nimi, mida keegi niikuinii ei tea, on mingil kahtlasel põhjusel Fortuuna), kust me siiski minema ei saanud enne, kui olime pöörtsheisinud kellakuuepileti "Tähtedele hommikutaevas". Siis me vaatasime selle ära - minul kolmas, Liinal teine kord, ja siirdusime Illekasse. Selgus, et kuna Villu oli eile reserveeritud, oli see kogu kupatusega kolinud Illegaardi. Sama seltskond, teine koht. Ja vaatamata ka igasugustele kummalistele asjadele, oli lõppkokkuvõte siiski tore :). Täh Liina!

Liina kolib asju, et istuda paremasse lauda, kus on diivan.
Ivika: Kolime vä?
Liina: Ma tahan diivanit.
Ivika: Ma tahan paljusid asju!
Liina: Jah, aga diivanit on ikka vaja!

:D

Austa raadiotelefoni, raadiotelefon on vanem kui meie.

Umbes kell 18.00

Tirr!
Ivika: Jah!
Liina: Mis teed?
Ivika: Ei midagi, uimerdan, koristasin ja nii...
Liina: A. Ma ka uimerdan. Teeme midagi ka täna või?
Ivika: Ma ei tea. Praegu ei viitsi vist.
Liina: Ok.
Ivika: Ok.

Umbes kell 20.30

Tirr!
Liina: Jaah?
Ivika: Ikka veel uimerdad ve?
Liina: Jep.
Ivika: Teeme midagi.
Liina: Okei.
Ivika: Ma helistan Alole.
Liina: Okei.

Pooleteise tunni pärast jõime me seltskonnaga Alo mann.


Seda nimetatakse vist tsükliks, kui alates teatriaasta peost on olnud väga palju vähem alkoholita päevi, kui neid, mis alkoholi sisaldasid. Njaah. On toimunud vahvaid olenguid, näiteks Liina soojenduspidu, esimese aprilli vastu võtmise pidu, esimese aprilli pidu Alo juures ja Alo uute särkide ristsed eile Auri juures. Põhjuse leiab alati ;).

Üldiselt. On saanud palju nalja ja niisama töllerdamist. Eile käisime Kaubamaja osturallil (millest ei tulnud keegi ilma roosa kilekotikeseta välja). See oli nagu suur sotsiaalne üritus, tundus, et kogu Tartu oli sinna kokku jooksnud ja iga riiuli vahel oli mõni tuttav nägu. Inimestel ikka on raha palju, ma vaatan. Võtakš kašvõi ühe kilekotikeše šedašamušt.

Justnagu ma teaks üleliia palju luulest, sai minust Liivi vabariigilise luulevõistluse žüriiliige. Hip hip hurray. Noh, vahet pole iseenesest, huvitav kogemus või nii.

Teatavad inimesed hakkavad mul fantoomideks muutuma. Kõik jälitavad mind :). Või siis on Tartu lihtsalt natuke väike või nii.

Raport lõpetatud.

...

Tühi tunne on kohati. Seletamatu. See, et kõik, mida ma tahan, on nii kuradi kättesaamatu ja kauge. Kas elu ongi selline? Kas me jääme alatiseks taga nutma eesmärke, mida me ei saavutanud? Kui nii, siis on kuradi mõttetu kogu see värk. Südames pitsitab ja õhus ei ole hapnikku. Rimainderid sellest, mis võiks olla, tõmbavad nahasse veriseid jooni. Valus ei ole. Lihtsalt hingata pole midagi.

Kirjeldamatu.

Eilne on kirjeldamatu. Ma armastan teatrit!

Minu uus loom Emategisinuaukspõrsaahjus

][/url]

Pane kunstilist!

Täiesti geniaalse lavastusega on tegemist! Käisin nii kontrolletendusel kui esikal ja ma ei või! Näitlejatelt on pigistatud välja selliseid asju, mida ma ei uskunud neis olevatki. Enim väärib kindlasti esiletõstmist Külliki Saldre, kes lihtsalt... ah ma ei või. Minge ise vaatama, kes veel näinud ei ole. Lähen kindlasti veel!

Peale esikat istusime korra suure seltskonnaga Villus, kui järsku riburadapidi kõik ära kadusid ja me Maarjaga jäime kahekesi. Ja oli vahva. Üldse. Üle pika aja lõõgastuda ja muliseda.

Hommikul käisin ka Annelit vaatamas, kes toodi korraks Tartusse - on toimunud märgatav progress. Ta saab karkudega käia, ise enda eest hoolitsetud ja ei saa öelda, et õnnetus ja haiglasviibimine teda kuidagi nukramaks või tõsisemaks oleks muutnud, vähemalt välja ei paistnud. Elagu haigla koridoris, kark mikrofoni asemel, laulmine! Wee! Ai laav juu mai frend.

Imelik, et mõnedest inimestest ei saa üldse aru. Ja kohati on tunne, et sind kasutatakse ära. Või... inimesed tunduvad isekad. Mitte, et ma isegi kohati isekas poleks ja peabki olema, muidu ei saa läbi. Aga ma ei tea. Väsitab. Ma ei pea nüüd kohe kindlasti kedagi sellist silmas, kes seda bloogi loeb :). Ei ole mingi vihje teile. Ma lihtsalt tean, et need, kellest ma räägin, seda ei loe :P.

Aga üldiselt paistab Tartumail päike ja on tore ja õhtul on "Teatriparadiisi" kontroll.

Täht hommikutaevas

Tänane päev algas kenasti. Alustuseks magasin ma sisse. Ei, ma ei pannud kella kinni või midagi. Ma lihtsalt panin kella - oh üllatus - tund aega hilisemaks helisema, kui oleks pidanud. Aitäh isa, et sa mind 20 minutit enne väljasõitu äratasid. Ega enne ju pähe ei tulnud, et mul läheb kiireks. Mhmh. Või on tema ajukolli jõudnud teadmine, et ma olen suur inimene ja ise tean mis teen ja mis olen. Kui tahan, võin pidzhaamas ka Tartusse sõita. :)

Siis astusin ma bussi. Noh, oli üks ees, mõtlesin, et saab kiiresti. Aga põhimõtetest (nimelt: mitte sõita Taistoga) mitte kinni pidamine ei lõppe kunagi hästi. Bussi oli lõhnastatud vingugaasi essentsiga. Ma mõtlesin, et raudpolt tuleb Tartu bussijaama kiirabiauto vastu, et meid sellest surmalõksust välja saada. Kahjuks jäin ma siiski elama ja võisin nautida kogu 10t sentimeetrit, mis minu jalakestele mõnusaks äraolemiseks on bussifirma poolt ettenägelikult jäetud.

Aga Tartu on tore ja päikseline ja üldse. Külm on ainult. Jee. Ja ma olen oodatud ja juba ka Villusse kutsutud. Hea, kui sul on sõbrad või midagi.

Kick & rush

Iiah on oma saba ära kaotanud.
Puhh: "Kuhu sa ta siis panid?"
Iiah: (õnnetult) "Ma ei tea... Viimati oli Öökulli juures pidu..."



Tallinn on täitsa harjutav ja isegi tore, kui päike paistab. Nukuteater on paari päevaga väga omaks saanud ja on nii mõndagi toredat etendust nähtud. Tore oli taaskohata Pärnu festivali tegelasi ja avastada, et ka sind mäletatakse. Kohtuvormis aruteluga juhtus eile aga nii, et mind ja Marit pandi süüdistajateks. Mis kukkus kusjuures suht hästi välja. Pean ka käpad üles tõstma ja tunnistama, et nukuteater ja Nukuteater polegi nii pahad. Täitsa toredad isegi kohati. Kuigi Noorsooteatri "Kilplaste klubi" oli minu jaos, andke andeks, õudus kuubis.

Nüüd istun kodus ja loodan, et English Ale'i pruukimine mõne uue idee märuližanri-Postimehe artikli jaoks annab. Homme olen ma teie kõigi, oo üllad sõbrad, rõõmuks jälle Tartus.

Tärä. Tärä.
Issand misasja te tahate mu käest präägu saada!?!

Üllaülla!!!

You scored as Married. You will get married, for you like being with another person. Someone to share your life with, kids are not the primary cause for you choosing to be with someone. Married 70% M. W. Kids 65% Single by mistake 55% Single by choice 15% Will you stay single or get married? *with pics* created with QuizFarm.com

Testi sain ühe inimese blogist, kelle nime ma ei ütle, aga kes teab küll, et ma ta mõtteid loen (paljutähendusliku näoga)

Mu kukk on surnud!

Täna on jälle kolmapäev. Ja päike paistab ja õhus on kevadet ja veed hakkavad vulisema ja hernes tahab keppi. :)

Nojah, Kõik inimesed on igastahes kevadiselt elevil, juba armunud või õnnetud, et veel ei ole armunud. Ja mina pean neid lohutama eksole.

Üle pika aja nägin eile Alot ja see oli ütlemata värskendav ja väga mõnus. Me oleme üksteist juba mitu nädalat taga ajanud, küll ei saa üks, siis ei saa teine. Õhtut oleks võinud kroonida püherdamine Villu lavalaudadel, aga ma jätsime selle diskreetselt tegemata.

Tänaseks lubas mõni mutt viis kasti õlut ja palju viina, no ma tahaks näha. Tegelikult peaks ma ise käima hoopis ARKis ja oma load (jajaa, ma olen nüüd autojuht) ära tooma. Aga see on nii kauuuugel. Kuigi ilm on fantastiline ja jalutada ju võiks. Selles suhtes on ARK ikka mõtlematu, et enamus inimesi käib seal autosõidu eksamit tegemas (no statistikat ma ei tea, eks), mis tähendab, et neil ei ole veel autot ega lube. Mis kuramuse pärast peab see siis eriti haiges kohas asuma, kuhu sõidab ainult üks buss ja seegi teeb ringi ümber linna ära enne kui kaubamaja juurde jõuab. No eniveis. Nii ma siin elan. Täna saab Artaud'st ühtteist kuulda ja õhtul studioossumit ka teha.

Albiinokahkjad tunded.

Müstiliselt vahva

Nii, Muhamed on siiski vahelduseks jõudnud mäe juurde, kuigi sedagi poolkohustuslikus korras. Inimesemoodi rääkides siis: olen kodus. Tallinn on vahelduseks päris armas. Aga ma tunnen ennast natuke vales kontekstis, eriti siin Tartu seltskonnaga aega veetes.

Eile käisime (üllatus üllatus) "Sadat aastat..." vaatamas ja see oli MÜSTILISELT hea. Fantast! Rihol on tulnud kindlus, ta käib tekstiga vabalt ümber, aga see mõjub - oi mõjub. Lihtsalt lust on vaadata. Ma unustasin fakti, et olen seda juba maeiteamitukorda näinud ja vaatasin suu ammuli. Ilutulestikumehed olid muidugi äksi täis läinud ja suranud "floopti" ikka selliseks, et no ikka oli :). Külliki kargas igatahes kohapeal ja Riho "Oih" pole kunagi nii siiras olnud :).

Imetillukeses ülekoormatus autos kojusõit oli täna vahva ja Mäo (ma tahtsin alguses Möa kirjutada, just thought you should know) ristis saab tõepoolest kõige paremat ccaappuucciinnoot (panin igaksjuhuks kõiki tähti topelt ;)) ja päike on ilus ja Eesti on tore.

Aga täna on uus päev ja uued etendused mida vaadata. Käisime Auri ja Liinaga No99-s "Padjameest" vaatamas. No appi! Ma ei imesta, et Tambet sinna läks ja ma ei imesta ka, et Mähar läheb. Milline kõrgem tasand! Milline läbielamine! Viimati nägin ma ilmselt midagi nii julma Von Krahlis, "Connecting People" vist. Aga see oli nii ammu, et selline võigas teater lõi mind jalust. Näitlejatööd - oeh. Pole sõnu! Saalis istudes oleksin tahtnud nutta ja samas naersin. Kui kohutav võib elu ikka vahest olla. Kuradi kahju, et ühtki lilleõit näitlejaile varuks polnud. Veel rohkem kahju muidugi, et ainult üks etendus seda veel jäänud ongi.

Homme lähen vaaaanaiiisa juurde ja äkki ehk veel teatrisse kah. Von Krahli näiteks. Vaatab seda asja.

19-21. märts on muide (vihje!) Muhamed jälle mäe juures, mängimas tähtsat kriitikut Nukuteatris festivalil. Niiet. Kel kõrvad on näha, see nähku, kel silmad on kuulda, see kuulgu!

Oled sa ikka kindel, et see on hea mõte?!

Niinii, mind on maha murdnud kohutav nohu ja lakkamatu aevastamine. Nina on punane ja näost olen paistes. Aga vähemasti on mul ilusad lokid, milled ma eilseks sünnipäevapeoks tegin. Mitte, et see pidu iseenesest nende sulnite lokkide vääriline oleks olnud. Aga jah. Nüüd siis selgub peasüüdlane - Maarja elukaaslane oli nii kena ja vastas Maarjale saadetud sõnumile, teatades, et Maarja on haige ja akontaktne. SEALT MA SELLE SITA SAINGI! Urr. Ja oli mul vaja oma viimane kurgutablett sulle anda, va siga. Atsihh.

Rahaliselt olen ma vajunud põhjatusse auku. Näiteks, reedel ma avastasin, et mu telefoniarve on poolteisttuhat eesti kroonu. Okei, see on kahe kuu arve pluss kahe kuu järelmaks (mille ma nii tublilt eelmine kuu maksmata jätsin). Noh, arve sain ma lahendatud higi ja pisaratega, aga mille eest ma nüüd veini joon?! Jube, eks.

Ääretult häbematu on ameeriklastest, et nende kell täitsa vale on. Ma pean nüüd kella kolmeni öösel ootama Oscareid. Mitte, et mind huvitaks, kes mida saab. Pigem ikka kleidid jne. Beibä.

Sel nädalal saab kaks korda teatrisse - woohoo! Ja nädalavahetusel, oo üllad sõbrad, tulen ma Tallinna mann. Niiet kes tuleb 11ndal minuga teatrisse?! Pakuks välja Draamateatris "Müügimehe surma". Läääähmelähmelähme. Palunn.

Tack tack tack.
Atsihh.

Üks tavaline esmaspäev Tartu linnas suunal Villu>Sõbra maja. Pildilt puudub fotograaf Aurš.