pühapäev, juuni 05, 2011

Kassipostitus

Eile hommikul ma ärkasin, käisin pesus ja sõin. Seejärel suundusin magamistuppa, et avastada voodist minu enese külje alt kohutav kuritöö. Kass oli tassinud öösel mulle MAASIKA voodisse. MAASIKA! Külje alla. Küllap arvas, et tahan näksida.

laupäev, juuni 04, 2011

Lugedes uut lemmikblogi ( http://hyperboleandahalf.blogspot.com ) meenus mulle mõni ere debiilsushetk oma teismeeast.

Nimelt umbestäpselt 7. klassis olin ma aru saanud kontseptsioonist modelleeritud kulmud. Ma ei tea kuidas või mis, aga ilmselgelt olin ma mõistnud, et ilusad kulmud on täpselt see, mis mu elus puudu on. Sellest kontseptsioonist, kuidas kulme ilusaks saada, polnud ma aga loomulikult vist kuulnud. Eniveis, unustage tangid, sest ma kas ei teadnud midagi nende olemasolust või ei tahtnud teada. Polegi oluline, sest neid ma ei vajanud. Küll aga olin ma selleks vanuseks selgeks saanud, mis on žilett ja kuidas seda kasutada. Edasine kulgemine toimus nagu unenäos (joostes ja mängides) - ma muudkui tegin neid paremaks ja parandasid ja tegin veel paremaks, kuni mul enam kulme ei olnudki. Oma naiivsuses ma lootsin, et kui ma nad pähe joonistan (tõe huvides - musta silmapliiatsiga), siis keegi ei märkagi erinevust. Oh püha lihtsameelsust! Võttis ikka palju aega, kuni nad lõpuks tagasi kasvasid, aga mul leidub siiani toredaid sõpru, kes ütlevad: "Mäletad, kui sul kulme ei olnud...?". Aitäh teile selle eest. Aitäh.

pühapäev, mai 29, 2011

Ludwig the Cat


Nii, kui ilmad ilusaks lähevad, ei tahagi nagu enam siin midagi öelda. Ma korra siis ikka ütlen.

Meil on nüüd kass Ludwig. Kurat, nagu imik oleks majas.
1. Äratus on kell 7 hommikul. Lihtsalt tahab mängida. Täna ma sain magada lausa kella 9ni (!!!). Miskipärast on tal aga detektor, et kui ma olen rämepurjus, siis ta laseb mul ainult paar tundi magada (tsiteerides ühte toredat blogi, siis - i become suddenly aware of my mortality). Ühe korra hakkasin ahastusest lausa nutma.
2. Kõik on mäng. Nii, kui midagi liigutad, sahistad, krõbistad, rullid, hakkab sireen tööle woop woop woop - MÄNG!!!!!!! Kui kuulen voodi all kahtlast klõbinat, korjan ta käest järjekordse kõrvarõnga.
3. Oma sita sisse mitte astumist ei ole ta veel ära õppinud. Sellele järgneb tavaliselt röök, põranda pesemine, kassi pesemine (I swear - mul on üks küüs kaelas) ja nii kuni järgmise korrani. Muuhulgas ma karjusin ta peale viimane kord vannitoas ("RAHUNE MAHA!!!") nii kõvasti, et ma arvan, et naabrid helistavad varsti lastekaitsesse, et küllap ma mingit last siin oma oksega toidan.

Muidu on ta hirmus armas ka.

reede, mai 06, 2011

laupäev, aprill 09, 2011

Nahhui sa siin kummitad?!

Eile ma vaatasin kogemata saadet Ott Leplandist* ja pean seda teilegi soovitama, sest seal sai näha kahte täitsa tööealist naisterahvast, kes ei pidanud paljuks küpsetada Otile südamekujulisi küpsiseid (mitte esimest korda!!!), trükkida oma seebikarbi-piltidest raamat. Otile. Temast endast. Piltidega. Halbade piltidega. Ühtlasi näitasid nad ühe kassi pilti ja rääkisid vaimustunult, kuidas see vaene loomake sündis TÄPSELT samal päeval, kui ilmus Oti debüütalbum. "Ma ei tea, kas see oli juhus, või mis...". Viimane lause ei vaja vist kommentaare. Igaljuhul võtsin oma teisel poolel igasuguse kuulsaks bändimeheks** saamise isu ära.


Aga nüüd peab hakkama valmistuma minu uueks lemmiksaateks Ghost Lab Investigation Discovery pealt. Ma jõhkralt kardan paranähtusi, aga kuradi põnev on. See saade räägib peamiselt kahest voolujoonelisest vennast, kes lähevad kuhugi kummitavasse majja ja karjuvad vaimude peale. Jess.


*tema ema oli lasteaias muusikaõpetaja ja ta varastas mu mänguasja ära. Ma olen veendunud siiani.
** praegu on kuulsusetu bändimees.

laupäev, märts 26, 2011

Kõikide uute beibeblogide...

... auks, mida ma viimastel nädalatel lugenud olen, sooviksin rääkida oma päevakesest.

Kalliga magasime lõunani ja siis läksime shoppama. Ilm on nii mõnus! Kevad juba hinges! Siis ma tegin kallile grill-liha toorsalatiga ja saatsin ta tööle (musiga, loomulikult!). Aa! Enne veel jõime espressokest ka, see on tähtis. Siis ma tulin tööle ja lumi sadas (ilm on ikka nii kiiresti muutuv!!). Vahepeal käisin Kaupsis ja ostsin Lumene ripsmetuši. Nii tahaks juba proovida! Nüüd söön banaanikest ja istun tööl. Pärast saab külla minna, kallid sõbrannad ja palju naermist! Homme ma kirjutan, kuidas ma täna naersin seal.

Kalli!