Kassipostitus

Eile hommikul ma ärkasin, käisin pesus ja sõin. Seejärel suundusin magamistuppa, et avastada voodist minu enese külje alt kohutav kuritöö. Kass oli tassinud öösel mulle MAASIKA voodisse. MAASIKA! Külje alla. Küllap arvas, et tahan näksida.

Lugedes uut lemmikblogi ( http://hyperboleandahalf.blogspot.com ) meenus mulle mõni ere debiilsushetk oma teismeeast.

Nimelt umbestäpselt 7. klassis olin ma aru saanud kontseptsioonist modelleeritud kulmud. Ma ei tea kuidas või mis, aga ilmselgelt olin ma mõistnud, et ilusad kulmud on täpselt see, mis mu elus puudu on. Sellest kontseptsioonist, kuidas kulme ilusaks saada, polnud ma aga loomulikult vist kuulnud. Eniveis, unustage tangid, sest ma kas ei teadnud midagi nende olemasolust või ei tahtnud teada. Polegi oluline, sest neid ma ei vajanud. Küll aga olin ma selleks vanuseks selgeks saanud, mis on žilett ja kuidas seda kasutada. Edasine kulgemine toimus nagu unenäos (joostes ja mängides) - ma muudkui tegin neid paremaks ja parandasid ja tegin veel paremaks, kuni mul enam kulme ei olnudki. Oma naiivsuses ma lootsin, et kui ma nad pähe joonistan (tõe huvides - musta silmapliiatsiga), siis keegi ei märkagi erinevust. Oh püha lihtsameelsust! Võttis ikka palju aega, kuni nad lõpuks tagasi kasvasid, aga mul leidub siiani toredaid sõpru, kes ütlevad: "Mäletad, kui sul kulme ei olnud...?". Aitäh teile selle eest. Aitäh.