neljapäev, mai 25, 2006

Roosad rosetid ja Väike Tom

Oma surmahaigusest olen ma suutnud sauna ja ohtra alkoholi tarbimisega üle saada. Ka rahalisest kriisist sain välja. Elu tundub peaaegu ilus, kui seminaritöö saaks ka tehtud.

Käes on kevade tippsündmus - Draamakese festival. Nädalavahetusel värvisime konstruktsioone üle, mistõttu olin ma õhtuk sandistatud ja tahtsin isegi traumapunkti minna, aga õnneks oli lihtsalt lihasvenitus, mille järelmõjud käivad veel tänaseni. Ka on mitu päeva palju palju tunde järjest saanud õmmelda roosasid rosette (neid näen ma ka unes). Lisaks vabalt tahtmisele olen ma ka kriitikuke, mistõttu võtame täna Liinaga ette sõidu Viljandi Ugalasse vaatama Tjorvenit. Homme ootab mind "Suur kuri hunt" ja laupäeval "Troll-poiss" ning palju töllerdamist-asjatamist Tartu festivalipäeval.

Kui kõik see jamps läbi saab, tuleb teha mõned eksamid ja suvi võib alata.

Esmaspäeval saime Evaga kokku ja meie siidrijoomisest sündisid, nagu alati, kahtlased ideed, mis lõppesid sellega, et ma olen pooleldi blond ja solaaritatud. Kikk ääs beib ühesõnaga. Minu solaariumikäik kujunes muidugi oluliselt paremaks, kui Getu oma, kes tiigerpüütoni laikudega sellest võitlusest kunstpäikesega väljus.

Ma ooda milla Maarja jevvab. Õudne, kui palju ühest inimesest võib puudust tunda. Oeh.

Mingid debiilid, muide, on kukkunud möllama Bussijaama kõrvalisel ehitusplatsil. Nad on pannud pool teed bussijaamani kinni, mis tähendab, et kui läheneda valelt poolt, saab teha mitmesajameetrise ringi. Böääh.

Ok, dush, koosolek ja Viljandi buss ootavad mind.

kolmapäev, mai 17, 2006

Tavaline surmahaigus

Köhh-köhh, aiai, nuusk-nuusk. Ivš sureb. Ilmselgelt on mul kas a) lahtine tuberkuloos või b) linnugripp. Ei teagi, kumba eelistada. Igatahes on halb olla.

Vahepeal polegi nagu midagi liiga erilist juhtunud, reedel käisin hooaja viimasel "Sajal aastal...", seejärel väike Villu trett ja koju. Nädalavahetus oli töine. Selle nädala algul veetsin ühe kena päeva Liina juures telekat vaadates ja Eesti mäluängu mängides (mina võitsin!!!). Ja siis langesin surivoodisse. Õeh. Ees aga ootab karm nädalalõpp ja väga töine uus nädal, niiet ei ole siin mingit puhkamist ja mängimist.

Muide, kui lugupeetud M.M. kunagi suur ja kuulus on (mitte et ta juba praegu suur ja kuulus poleks, ikkagi tsiteeritud!), siis ma saan öelda, et tema esimese filmi stsenaariumis on ka minust jälg - woohoo! Sest ometi olin mina see, kes maoli Piros lebaskelledes ja siidrit libistades ütlesin: "Miks sa selle välja võtad! See on tore ju!". M. ei võtnud seda välja. :D

Ägens.

laupäev, mai 13, 2006

Kased kuused männid lehised

Inimesed on viimasel ajal puudega.
Tänan tähelepanu eest.

neljapäev, mai 11, 2006

Hetkel ei ole nagu lusti...

Kui keegi leiab tänavalt ühe mõistuse, siis palun tagastada omanikule st mulle.

Ma olen rahadega totaalselt ummikus. Aitäh. Jah.
Niisama on ka natuke paha tuju. Ja üldse. Nii ei ole aus!

Vahepeal müttasin Tallinnas - külalisetendus oli minu armastatud kukununnu "Sajal aastal...". Täitsa vahva oli. Naljakas oli vanemate kokkutulek. Parafraseerides Maarja emmet - lapsed käivad nii harva Tallinnas ja siis on ka nii kiire, et nendega tuleb linnas kokku saada. Noh, nii minagi, koju ma ei jõudnud - sain isaga tunnikeseks kokku ja jõin ühe kokise. Ja kõik.

Täna sai kasulik oldud terve päev ja pandud üles Draamakesele tulevate etenduste plakateid. Ilgelt nüri töö, ma ei väsi kordamast. Aga õnneks kannab Liina minuga koos seda risti.

Vaatamata sellele, et olen rahaliselt täiesti pees, on mul siiski hea meel omada "Taarka" ja "Bluusivendade" pileteid.

Vajan psühholoogilist abi kurask.
Ja rääkigu nüüd välja, kes teab - kuidas saada üleöö miljonäriks?!

neljapäev, mai 04, 2006

Hopp mu hobu üle kraavi...

Kõik vahelejäänud päevad on umbes sama karmid ja sisepõlemismootor on mul üsna vägev. On saabunud kevad, mis tähendab, et iga korralik üliõpilane on veetnud juba aega Pirol lebotades. Istutud on ka Villus, jällegi pervertide eest oma lemmikturvameeste tiiva alla poetud jne. Vahepeal olin lausa n+1 päeva Tallinnas, mis oli tore ja sisukas ja sisaldas palju teatrit. Ja vahvaid inimesi ka, keda pole ammu näinud. Täna sain maha seminaritöö tutvustusega (vihje: tehke powerpoint ja kõik mõtlevad, et te olete hullult vaeva näinud ettevalmistusega), aga ka teatris sai käidud ja mõnnatud.

Mul on fantastiliselt kallid sõbrad. Ise ka ei usu, et on. Ja suvi tuleb.