Nii, kui ilmad ilusaks lähevad, ei tahagi nagu enam siin midagi öelda. Ma korra siis ikka ütlen.
Meil on nüüd kass Ludwig. Kurat, nagu imik oleks majas.
1. Äratus on kell 7 hommikul. Lihtsalt tahab mängida. Täna ma sain magada lausa kella 9ni (!!!). Miskipärast on tal aga detektor, et kui ma olen rämepurjus, siis ta laseb mul ainult paar tundi magada (tsiteerides ühte toredat blogi, siis - i become suddenly aware of my mortality). Ühe korra hakkasin ahastusest lausa nutma.
2. Kõik on mäng. Nii, kui midagi liigutad, sahistad, krõbistad, rullid, hakkab sireen tööle woop woop woop - MÄNG!!!!!!! Kui kuulen voodi all kahtlast klõbinat, korjan ta käest järjekordse kõrvarõnga.
3. Oma sita sisse mitte astumist ei ole ta veel ära õppinud. Sellele järgneb tavaliselt röök, põranda pesemine, kassi pesemine (I swear - mul on üks küüs kaelas) ja nii kuni järgmise korrani. Muuhulgas ma karjusin ta peale viimane kord vannitoas ("RAHUNE MAHA!!!") nii kõvasti, et ma arvan, et naabrid helistavad varsti lastekaitsesse, et küllap ma mingit last siin oma oksega toidan.
Muidu on ta hirmus armas ka.
