Kirjeldamatu.

Eilne on kirjeldamatu. Ma armastan teatrit!

Minu uus loom Emategisinuaukspõrsaahjus

][/url]

Pane kunstilist!

Täiesti geniaalse lavastusega on tegemist! Käisin nii kontrolletendusel kui esikal ja ma ei või! Näitlejatelt on pigistatud välja selliseid asju, mida ma ei uskunud neis olevatki. Enim väärib kindlasti esiletõstmist Külliki Saldre, kes lihtsalt... ah ma ei või. Minge ise vaatama, kes veel näinud ei ole. Lähen kindlasti veel!

Peale esikat istusime korra suure seltskonnaga Villus, kui järsku riburadapidi kõik ära kadusid ja me Maarjaga jäime kahekesi. Ja oli vahva. Üldse. Üle pika aja lõõgastuda ja muliseda.

Hommikul käisin ka Annelit vaatamas, kes toodi korraks Tartusse - on toimunud märgatav progress. Ta saab karkudega käia, ise enda eest hoolitsetud ja ei saa öelda, et õnnetus ja haiglasviibimine teda kuidagi nukramaks või tõsisemaks oleks muutnud, vähemalt välja ei paistnud. Elagu haigla koridoris, kark mikrofoni asemel, laulmine! Wee! Ai laav juu mai frend.

Imelik, et mõnedest inimestest ei saa üldse aru. Ja kohati on tunne, et sind kasutatakse ära. Või... inimesed tunduvad isekad. Mitte, et ma isegi kohati isekas poleks ja peabki olema, muidu ei saa läbi. Aga ma ei tea. Väsitab. Ma ei pea nüüd kohe kindlasti kedagi sellist silmas, kes seda bloogi loeb :). Ei ole mingi vihje teile. Ma lihtsalt tean, et need, kellest ma räägin, seda ei loe :P.

Aga üldiselt paistab Tartumail päike ja on tore ja õhtul on "Teatriparadiisi" kontroll.

Täht hommikutaevas

Tänane päev algas kenasti. Alustuseks magasin ma sisse. Ei, ma ei pannud kella kinni või midagi. Ma lihtsalt panin kella - oh üllatus - tund aega hilisemaks helisema, kui oleks pidanud. Aitäh isa, et sa mind 20 minutit enne väljasõitu äratasid. Ega enne ju pähe ei tulnud, et mul läheb kiireks. Mhmh. Või on tema ajukolli jõudnud teadmine, et ma olen suur inimene ja ise tean mis teen ja mis olen. Kui tahan, võin pidzhaamas ka Tartusse sõita. :)

Siis astusin ma bussi. Noh, oli üks ees, mõtlesin, et saab kiiresti. Aga põhimõtetest (nimelt: mitte sõita Taistoga) mitte kinni pidamine ei lõppe kunagi hästi. Bussi oli lõhnastatud vingugaasi essentsiga. Ma mõtlesin, et raudpolt tuleb Tartu bussijaama kiirabiauto vastu, et meid sellest surmalõksust välja saada. Kahjuks jäin ma siiski elama ja võisin nautida kogu 10t sentimeetrit, mis minu jalakestele mõnusaks äraolemiseks on bussifirma poolt ettenägelikult jäetud.

Aga Tartu on tore ja päikseline ja üldse. Külm on ainult. Jee. Ja ma olen oodatud ja juba ka Villusse kutsutud. Hea, kui sul on sõbrad või midagi.

Kick & rush

Iiah on oma saba ära kaotanud.
Puhh: "Kuhu sa ta siis panid?"
Iiah: (õnnetult) "Ma ei tea... Viimati oli Öökulli juures pidu..."



Tallinn on täitsa harjutav ja isegi tore, kui päike paistab. Nukuteater on paari päevaga väga omaks saanud ja on nii mõndagi toredat etendust nähtud. Tore oli taaskohata Pärnu festivali tegelasi ja avastada, et ka sind mäletatakse. Kohtuvormis aruteluga juhtus eile aga nii, et mind ja Marit pandi süüdistajateks. Mis kukkus kusjuures suht hästi välja. Pean ka käpad üles tõstma ja tunnistama, et nukuteater ja Nukuteater polegi nii pahad. Täitsa toredad isegi kohati. Kuigi Noorsooteatri "Kilplaste klubi" oli minu jaos, andke andeks, õudus kuubis.

Nüüd istun kodus ja loodan, et English Ale'i pruukimine mõne uue idee märuližanri-Postimehe artikli jaoks annab. Homme olen ma teie kõigi, oo üllad sõbrad, rõõmuks jälle Tartus.

Tärä. Tärä.
Issand misasja te tahate mu käest präägu saada!?!

Üllaülla!!!

You scored as Married. You will get married, for you like being with another person. Someone to share your life with, kids are not the primary cause for you choosing to be with someone. Married 70% M. W. Kids 65% Single by mistake 55% Single by choice 15% Will you stay single or get married? *with pics* created with QuizFarm.com

Testi sain ühe inimese blogist, kelle nime ma ei ütle, aga kes teab küll, et ma ta mõtteid loen (paljutähendusliku näoga)

Mu kukk on surnud!

Täna on jälle kolmapäev. Ja päike paistab ja õhus on kevadet ja veed hakkavad vulisema ja hernes tahab keppi. :)

Nojah, Kõik inimesed on igastahes kevadiselt elevil, juba armunud või õnnetud, et veel ei ole armunud. Ja mina pean neid lohutama eksole.

Üle pika aja nägin eile Alot ja see oli ütlemata värskendav ja väga mõnus. Me oleme üksteist juba mitu nädalat taga ajanud, küll ei saa üks, siis ei saa teine. Õhtut oleks võinud kroonida püherdamine Villu lavalaudadel, aga ma jätsime selle diskreetselt tegemata.

Tänaseks lubas mõni mutt viis kasti õlut ja palju viina, no ma tahaks näha. Tegelikult peaks ma ise käima hoopis ARKis ja oma load (jajaa, ma olen nüüd autojuht) ära tooma. Aga see on nii kauuuugel. Kuigi ilm on fantastiline ja jalutada ju võiks. Selles suhtes on ARK ikka mõtlematu, et enamus inimesi käib seal autosõidu eksamit tegemas (no statistikat ma ei tea, eks), mis tähendab, et neil ei ole veel autot ega lube. Mis kuramuse pärast peab see siis eriti haiges kohas asuma, kuhu sõidab ainult üks buss ja seegi teeb ringi ümber linna ära enne kui kaubamaja juurde jõuab. No eniveis. Nii ma siin elan. Täna saab Artaud'st ühtteist kuulda ja õhtul studioossumit ka teha.

Albiinokahkjad tunded.

Müstiliselt vahva

Nii, Muhamed on siiski vahelduseks jõudnud mäe juurde, kuigi sedagi poolkohustuslikus korras. Inimesemoodi rääkides siis: olen kodus. Tallinn on vahelduseks päris armas. Aga ma tunnen ennast natuke vales kontekstis, eriti siin Tartu seltskonnaga aega veetes.

Eile käisime (üllatus üllatus) "Sadat aastat..." vaatamas ja see oli MÜSTILISELT hea. Fantast! Rihol on tulnud kindlus, ta käib tekstiga vabalt ümber, aga see mõjub - oi mõjub. Lihtsalt lust on vaadata. Ma unustasin fakti, et olen seda juba maeiteamitukorda näinud ja vaatasin suu ammuli. Ilutulestikumehed olid muidugi äksi täis läinud ja suranud "floopti" ikka selliseks, et no ikka oli :). Külliki kargas igatahes kohapeal ja Riho "Oih" pole kunagi nii siiras olnud :).

Imetillukeses ülekoormatus autos kojusõit oli täna vahva ja Mäo (ma tahtsin alguses Möa kirjutada, just thought you should know) ristis saab tõepoolest kõige paremat ccaappuucciinnoot (panin igaksjuhuks kõiki tähti topelt ;)) ja päike on ilus ja Eesti on tore.

Aga täna on uus päev ja uued etendused mida vaadata. Käisime Auri ja Liinaga No99-s "Padjameest" vaatamas. No appi! Ma ei imesta, et Tambet sinna läks ja ma ei imesta ka, et Mähar läheb. Milline kõrgem tasand! Milline läbielamine! Viimati nägin ma ilmselt midagi nii julma Von Krahlis, "Connecting People" vist. Aga see oli nii ammu, et selline võigas teater lõi mind jalust. Näitlejatööd - oeh. Pole sõnu! Saalis istudes oleksin tahtnud nutta ja samas naersin. Kui kohutav võib elu ikka vahest olla. Kuradi kahju, et ühtki lilleõit näitlejaile varuks polnud. Veel rohkem kahju muidugi, et ainult üks etendus seda veel jäänud ongi.

Homme lähen vaaaanaiiisa juurde ja äkki ehk veel teatrisse kah. Von Krahli näiteks. Vaatab seda asja.

19-21. märts on muide (vihje!) Muhamed jälle mäe juures, mängimas tähtsat kriitikut Nukuteatris festivalil. Niiet. Kel kõrvad on näha, see nähku, kel silmad on kuulda, see kuulgu!

Oled sa ikka kindel, et see on hea mõte?!

Niinii, mind on maha murdnud kohutav nohu ja lakkamatu aevastamine. Nina on punane ja näost olen paistes. Aga vähemasti on mul ilusad lokid, milled ma eilseks sünnipäevapeoks tegin. Mitte, et see pidu iseenesest nende sulnite lokkide vääriline oleks olnud. Aga jah. Nüüd siis selgub peasüüdlane - Maarja elukaaslane oli nii kena ja vastas Maarjale saadetud sõnumile, teatades, et Maarja on haige ja akontaktne. SEALT MA SELLE SITA SAINGI! Urr. Ja oli mul vaja oma viimane kurgutablett sulle anda, va siga. Atsihh.

Rahaliselt olen ma vajunud põhjatusse auku. Näiteks, reedel ma avastasin, et mu telefoniarve on poolteisttuhat eesti kroonu. Okei, see on kahe kuu arve pluss kahe kuu järelmaks (mille ma nii tublilt eelmine kuu maksmata jätsin). Noh, arve sain ma lahendatud higi ja pisaratega, aga mille eest ma nüüd veini joon?! Jube, eks.

Ääretult häbematu on ameeriklastest, et nende kell täitsa vale on. Ma pean nüüd kella kolmeni öösel ootama Oscareid. Mitte, et mind huvitaks, kes mida saab. Pigem ikka kleidid jne. Beibä.

Sel nädalal saab kaks korda teatrisse - woohoo! Ja nädalavahetusel, oo üllad sõbrad, tulen ma Tallinna mann. Niiet kes tuleb 11ndal minuga teatrisse?! Pakuks välja Draamateatris "Müügimehe surma". Läääähmelähmelähme. Palunn.

Tack tack tack.
Atsihh.

Üks tavaline esmaspäev Tartu linnas suunal Villu>Sõbra maja. Pildilt puudub fotograaf Aurš.