Nii, Muhamed on siiski vahelduseks jõudnud mäe juurde, kuigi sedagi poolkohustuslikus korras. Inimesemoodi rääkides siis: olen kodus. Tallinn on vahelduseks päris armas. Aga ma tunnen ennast natuke vales kontekstis, eriti siin Tartu seltskonnaga aega veetes.
Eile käisime (üllatus üllatus) "Sadat aastat..." vaatamas ja see oli MÜSTILISELT hea. Fantast! Rihol on tulnud kindlus, ta käib tekstiga vabalt ümber, aga see mõjub - oi mõjub. Lihtsalt lust on vaadata. Ma unustasin fakti, et olen seda juba maeiteamitukorda näinud ja vaatasin suu ammuli. Ilutulestikumehed olid muidugi äksi täis läinud ja suranud "floopti" ikka selliseks, et no ikka oli :). Külliki kargas igatahes kohapeal ja Riho "Oih" pole kunagi nii siiras olnud :).
Imetillukeses ülekoormatus autos kojusõit oli täna vahva ja Mäo (ma tahtsin alguses Möa kirjutada, just thought you should know) ristis saab tõepoolest kõige paremat ccaappuucciinnoot (panin igaksjuhuks kõiki tähti topelt ;)) ja päike on ilus ja Eesti on tore.
Aga täna on uus päev ja uued etendused mida vaadata. Käisime Auri ja Liinaga No99-s "Padjameest" vaatamas. No appi! Ma ei imesta, et Tambet sinna läks ja ma ei imesta ka, et Mähar läheb. Milline kõrgem tasand! Milline läbielamine! Viimati nägin ma ilmselt midagi nii julma Von Krahlis, "Connecting People" vist. Aga see oli nii ammu, et selline võigas teater lõi mind jalust. Näitlejatööd - oeh. Pole sõnu! Saalis istudes oleksin tahtnud nutta ja samas naersin. Kui kohutav võib elu ikka vahest olla. Kuradi kahju, et ühtki lilleõit näitlejaile varuks polnud. Veel rohkem kahju muidugi, et ainult üks etendus seda veel jäänud ongi.
Homme lähen vaaaanaiiisa juurde ja äkki ehk veel teatrisse kah. Von Krahli näiteks. Vaatab seda asja.
19-21. märts on muide (vihje!) Muhamed jälle mäe juures, mängimas tähtsat kriitikut Nukuteatris festivalil. Niiet. Kel kõrvad on näha, see nähku, kel silmad on kuulda, see kuulgu!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar