kolmapäev, mai 20, 2015

Klient: Seal Mustamäel on elumajad, seal peab mingi kontor ka ju olema?
Mina: Mille kontor?
Klient: Seal on korterid, seal peab mingi kontor ka olema?
Mina: ...
Klient: No seal Mustamäel, seal on ju palju kortermaju, et mis selle kontori number on?
Mina: MIS KONTORI?!
Klient: No kellele need majad kuuluvad?

Dafuq vol miljon siin tööl.

esmaspäev, mai 18, 2015

Argipäev

Ühes täiesti anonüümses asutuses.

Klient: Mis kellast Võru tänava postkontor lahti tehakse?
Mina: Üks hetk palun.
Klient: See on Eesti Post vist.
Mina: ...
Klient: See on vist Eesti Post hoopis.
Mina: ...
Klient: Eesti Post on see vist tegelikult.

Dafuq?

Vaat, kus!

Vaat, kus nüüd polegi kaua-kaua midagi postitanud. No asi on nimelt selles, et ma ei mäleta, millal mul viimati ei istunud kukil mõni kohustus, mida ma parajasti täitsin või edasi lükkasin. Ilmselt oli see augustis, sest septembrist läksin ma jälle kooli, kuna mulle tundus, et õppida on marulahe. No iseenesest nagu ongi, aga mai lõpuks on kett ikka nii maas, et lohiseb kolm meetrit tagapool. Ma ei oskagi seda kooliaastat kuidagi lühidalt kokku võtta. Maru on olnud. Kursusekaaslased on vahvad (erinevalt baka-ajast, kus ma kõiki intensiivselt ei sallinud: ma lihtsalt ei ole maavillase seeliku ja tee ja küpsiste tüüpi inimene, midagi pole teha!), õppeained on valdavalt huvitavad, veel valdavamalt on igasugu hirmsaid asju vaja teha, üle on elatud telepraktika (see oli jumalast über) ja esitatud on lugematul hulgal esseesid. Võibolla kõige jubedam ongi see, et enamasti ei seisne kodutööd õppimises, vaid andekas olemises - kirjuta säravaid esseesid! Põnevaid artikleid! Pane kokku pädevaid režiiplaane! Leia uusi vaatenurki! Ma arvan, et need tolmunud mesilased mu ajukäärudes on selle talvega paraja šoki saanud. Metoodilises plaanis on teistele muidugi keeruline järgi jõuda (ja ega ma ausalt väga ei ürita ka), sest filosoofiateaduskonna bakatöö metoodika oli because fuck you, that's why! Ja nüüd ma pean mingitest uurimismeetoditest pajatama. Örm... Kui ma olen kükitav mannatera, kas ma siis pean ikka oma metoodilisest kogemusest rääkima? Igatahes selle nädala lõpust alates on laias laastus "tere suvi!" ja mesilased võivad rahulikult jälle tolmuma hakata ja lepatriinu võib tšakraid ummistada. Aga ainult septembrini.