Enjoy!
kolmapäev, november 28, 2012
Kaua tehtud kaunikene.
Vahepeal on ju kaua tehtud ka ühte kaunikest ja jagaks selle siinkohal absoluutselt ära - meie nunnu!
Enjoy!
Enjoy!
pühapäev, november 25, 2012
No tervist ä.
Kuna ma nüüd töötan arvuti taga ja aeg-ajalt on tööd väga vähe, luban ma pühalikult mõne rea siin ikka mõnikord kirja panna.
Esiteks olen ma vahetanud töökohta ja saanud sealjuures teada, et inimesed on väga rumalad. Vahepeal on ikka päris masendav. See pole enam isegi naljakas ja see, mis on naljakas, läheb ka meelest ära. Mõned stiilinäited:
"Kas te näete kuskil Tallinnas ka RMK platsi?"
"Kas kiiruskaamerad öösel ka töötavad?"
"Andke mulle maksu- ja migratsiooniamet."
"Miks STV klienditeenindus ei tööta öösiti? Ei, ma tean, et ei tööta, ma küsingi teilt, et MIKS?"
Noh, tegelikult on ikka normaalseid inimesi ka ja palju, aga vahepeal tundub küll, et kust need imelikud kõik välja ujuvad.
Kokku võttes olen ma lihtsalt väga väsinud, sest puhkust polegi nagu 1,5 aastat olnud - hakkab ikka ajudele küll. Kellegagi ma ei suhtle ja midagi kasulikku muidu ka ei tee. Kodus olen konstantselt horisontaalis ja vahetan ainult kanaleid. Ma saan ise ka aru, et see on täiesti mõttetu, aga ei jõua midagi targemat ka teha: lugemiseks on silmad väsinud.
Ainukene normaalne hobi on hetkel kudumine, aga see ajab mul ka vahepeal ka kopsu üle maksa. Siiski olen valmis saanud vestiga Arturile (ehk teen kodus pilti ka, siis saan näidata), sokkidega isale sünnipäevaks ja viimast lihvi ootab kampsik iseendale. Kuna ta ei allu mu nõudmistele ja ma olen teda juba kolm korda tagasi harutanud, siis meil ei ole praegu suhetega kõik korras. Mind tundes on muidugi ka täiesti võimalik, et ma harutan ta päris lahti ja hakkan otsast peale. Oma kevadrohelise pluusiga ma seda tegin ja see oli tegelikult õige tegu - kui ikka midagi jääb kripeldama või häirima, siis ei ole mõtet asja edasi kududa - lõpuks ei pane nagunii selga.
Muid uudiseid nagu polekski. Pühade paiku tulen Tallinnasse ka kindlasti käima, kas enne jõuan, pole teada.
Mumpsikuid tahaks hirmsasti näha küll (meaning perekond karukesed, Änneli ja Auri, armsad sugulised, vennad ja õed). Ükskord ma tulen niikuinii!
Esiteks olen ma vahetanud töökohta ja saanud sealjuures teada, et inimesed on väga rumalad. Vahepeal on ikka päris masendav. See pole enam isegi naljakas ja see, mis on naljakas, läheb ka meelest ära. Mõned stiilinäited:
"Kas te näete kuskil Tallinnas ka RMK platsi?"
"Kas kiiruskaamerad öösel ka töötavad?"
"Andke mulle maksu- ja migratsiooniamet."
"Miks STV klienditeenindus ei tööta öösiti? Ei, ma tean, et ei tööta, ma küsingi teilt, et MIKS?"
Noh, tegelikult on ikka normaalseid inimesi ka ja palju, aga vahepeal tundub küll, et kust need imelikud kõik välja ujuvad.
Kokku võttes olen ma lihtsalt väga väsinud, sest puhkust polegi nagu 1,5 aastat olnud - hakkab ikka ajudele küll. Kellegagi ma ei suhtle ja midagi kasulikku muidu ka ei tee. Kodus olen konstantselt horisontaalis ja vahetan ainult kanaleid. Ma saan ise ka aru, et see on täiesti mõttetu, aga ei jõua midagi targemat ka teha: lugemiseks on silmad väsinud.
Ainukene normaalne hobi on hetkel kudumine, aga see ajab mul ka vahepeal ka kopsu üle maksa. Siiski olen valmis saanud vestiga Arturile (ehk teen kodus pilti ka, siis saan näidata), sokkidega isale sünnipäevaks ja viimast lihvi ootab kampsik iseendale. Kuna ta ei allu mu nõudmistele ja ma olen teda juba kolm korda tagasi harutanud, siis meil ei ole praegu suhetega kõik korras. Mind tundes on muidugi ka täiesti võimalik, et ma harutan ta päris lahti ja hakkan otsast peale. Oma kevadrohelise pluusiga ma seda tegin ja see oli tegelikult õige tegu - kui ikka midagi jääb kripeldama või häirima, siis ei ole mõtet asja edasi kududa - lõpuks ei pane nagunii selga.
Muid uudiseid nagu polekski. Pühade paiku tulen Tallinnasse ka kindlasti käima, kas enne jõuan, pole teada.
Mumpsikuid tahaks hirmsasti näha küll (meaning perekond karukesed, Änneli ja Auri, armsad sugulised, vennad ja õed). Ükskord ma tulen niikuinii!
Tellimine:
Postitused (Atom)