Oma surmahaigusest olen ma suutnud sauna ja ohtra alkoholi tarbimisega üle saada. Ka rahalisest kriisist sain välja. Elu tundub peaaegu ilus, kui seminaritöö saaks ka tehtud.
Käes on kevade tippsündmus - Draamakese festival. Nädalavahetusel värvisime konstruktsioone üle, mistõttu olin ma õhtuk sandistatud ja tahtsin isegi traumapunkti minna, aga õnneks oli lihtsalt lihasvenitus, mille järelmõjud käivad veel tänaseni. Ka on mitu päeva palju palju tunde järjest saanud õmmelda roosasid rosette (neid näen ma ka unes). Lisaks vabalt tahtmisele olen ma ka kriitikuke, mistõttu võtame täna Liinaga ette sõidu Viljandi Ugalasse vaatama Tjorvenit. Homme ootab mind "Suur kuri hunt" ja laupäeval "Troll-poiss" ning palju töllerdamist-asjatamist Tartu festivalipäeval.
Kui kõik see jamps läbi saab, tuleb teha mõned eksamid ja suvi võib alata.
Esmaspäeval saime Evaga kokku ja meie siidrijoomisest sündisid, nagu alati, kahtlased ideed, mis lõppesid sellega, et ma olen pooleldi blond ja solaaritatud. Kikk ääs beib ühesõnaga. Minu solaariumikäik kujunes muidugi oluliselt paremaks, kui Getu oma, kes tiigerpüütoni laikudega sellest võitlusest kunstpäikesega väljus.
Ma ooda milla Maarja jevvab. Õudne, kui palju ühest inimesest võib puudust tunda. Oeh.
Mingid debiilid, muide, on kukkunud möllama Bussijaama kõrvalisel ehitusplatsil. Nad on pannud pool teed bussijaamani kinni, mis tähendab, et kui läheneda valelt poolt, saab teha mitmesajameetrise ringi. Böääh.
Ok, dush, koosolek ja Viljandi buss ootavad mind.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar