Mäletate, kuidas barbidega mängides tuli kõigepealt (soovitavalt sõbranna) suur nukuriiete kott keerata põrandale laiali, siis barbidel 3 korda riideid vahetada, ja siis mängimine lõpetada? No vot, mul on selle blogiga umbes sama moodi, et taustapilti vahetan sama tihti, kui postitusi teen. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, nagu ütleks UnZip.

Eelmisel nädalal resideerusime Edgartownis ja siin mõned tähelepanekud:
* appearantly blue sneakers are a thing
* Edgari plaan "Tallinlased saledaks!" töötab hästi, sest kui parkimise eest peab maksma päeva töötasu, siis ma parem käin jala.
* kallis kohvikus tuleb käia Getteriga, sest siis ei pea maksma. Päriselt. Millal viimati ütles teile kelner: "Ma maksin teie arve ära."
* ma olen pettumus oma koolile, sest ma polegi rootslasele mehele läinud (sest milleks muuks meid ikka toodetakse! Rikka ruootsi onu jaoks!)
* pealinnas tunduvad olevat probleemiks ummistunud torud. Igas't asju ei tohtivat potti visata. Imagine that. Tartu inimesed ilmselt kanalisatsiooni ei ummista, sest siin selliseid plakateid pole.

Uudistest veel nii palju, et M ootab tuulerõugeid, sest minu sadistlikud vanemad viisid tuulerõugetes lapse ja minu mehe "kogemata" kokku. Nüüd jääb üle loota ainult 20-päevasele peiteajale, sest siis saaks kohustused täidetud ja asjad aetud. :)

Ja ekstra-spešial pedelõik Evale: mismõttes need neljanda generatsiooni My Little Pony'd näevad välja nagu mingid koerad LSD tripil?! Maailm on hukas!