Ja ma kardan pohmelli, pohmelli...

Istun Dolce's ja joon kohutavalt kanget kohvi. Ja suitsen. Ja orjastan Maaru arvutit, sest ma isegi ei taha vaadata, kuidas Tiiu seda laga koristab, mis eilsest peost maha jäi. Ka mina avastasin, et aken on katki, ja tegin mõnele ülemusele shokki, alustades telefonikõnet sõnadega: "Mul on halbu uudiseid..." . Vist teiste arust siis ei olnud eriti halb uudis. Minu arust aga küll. Eilne pidu oli meeletu, ma ei tahtnud sellest üldse osa võtta, vaid istusin mõnusa seltskonnaga puhketoas ja lahendasin ristsõna. Muide, saksa helilooja viie tähega on Georg :D. Noh ja vahepeal olin asjalik ka, aga enamus ajast ikka istusin. Kuni Kulpa ronis aknast sisse ja kõik hakkasid millegi pärast ära minema ;). Siis lebotasime natuke, sõime šokolaadi ja mina läksin koju. Väsinud, aga õnnelik, sest mulle öeldi päris mitu korda päris ilusti eile.

Kuigi udune ja sogane, on mul armas kollektiiv.