Mental note to self:

üks suvalt tehtud imemaitsev püreesupp.

Kuna nädalavahetusel tekkis mul hambajuures põletik, siis esmaspäeva ja hambaarsti aega oodates oli vaja ometi midagi süüa, mida ei peaks närima. Otsustasin visata kokku ühe püreesupi ja sirvisin tööl internetist retsepte. Küll ei meeldinud mulle üks ega teine ning kui lõpuks ühe isuäratava välja valisin, ei olnud poes pastinaaki. Kuna kell oli 8 hommikul ja ma olin olnud öö otsa tööl, siis viskasin pikemalt juurdlemata ostukorvi igasugu muid asju, sest mulle meenus, et ma teen püreesuppe tegelikult tavaliselt peast ja suhteliselt suvalt. Supi isikuline (mitteisikuline?) koosseis sai järgmine:

1 väike lillkapsas
2 bataati ehk maguskartulit
1 porgand
1 sibul
1 küüslaugu küüs
1 puljongikuubik (no ei hakanud puljongit keetma, ei hakanud)
peotäis külmutatud peterselli
100 g suitsujuustu
100 ml köögikoort
sool
must pipar
2-3 spl õli

Edasi läks kõik nagu unenägu - joostes ja mängides. Kuumutasin 3-liitrise poti põhjas õli ja hakkisin sinna järjepanu sibula, küüslaugu, bataadid ja porgandi (viimased lõikasin umbes 1 cm X 2 cm kuubikuteks, et kõvad juurviljad kiiremini pehmeks keeksid). Kui sibul hakkas värvi omandama ja kõik tundus kena (10 minutit?), kallasin peale u 2 liitrit kuuma vett, viskasin sisse puljongikuubiku ja keetsin natuke (5-10 minutit?) enne, kui tükeldatud lillkapsa ka potti toppisin. Kuskil seal vahemikus lisasin ka peterselli. Kui kõik asjad pehmeks olid keenud võtsin poti tulelt ja püreestasin saumiksriga. Seejärel surasin sisse riivitud suitsujuustu ja köögikoore ning maitsestasin suppi soola ja pipraga. No mida hekki - kõige parem püreesupp  EVER.

* Kuna seda suppi on keeruline seksikaks teha, siis selle nimel, et ta näeks pildil

vähem välja nagu koeraokse, sortsutasin keskele köögikoort ja riputasin kuivatatud paziilikut, nagu ütleks Pomi tomatipasta tooteinfo tõlkija.