Niih!
Täna oli möll päev. Vaatasime teatritule üleandmist, mis nägi välja.. ee viisakalt öeldes ekspromt. Noh näiteks mõni mees ajas ühe esietenduva lavastuse nime segi ja... Koidula ei tahtnud mitte teatritõrvikut hoida ja... Üleüldse oli stseremoonia juba alanud, kui Margus laval mingi redeliga ringi jooksis - põhjus identifitseerimata.
Siis möllasime sõbra fotograafia erialale astumise ülesandega teha 26 pilti väga lühikese aja jooksul. Suht karm oli ja närvid võttis läbi :). Kui ikka pead käsu peale kunsti tegema, on raske.
Siis surasime endid Koidula esikale, mis oli muhe. Pikemalt ehk hiljem teatribloogis. Sellele järgnes väga uimane esikapidu, mis minu jaoks lõppes siiski huvitavalt. Nimelt ronisin ma toredate viljandikatega üle kaarsilla (mida ma arvasin, et iial ei tee). Ei olnud üldse hirmus. Ma veendusin järjekordselt, et otseselt kõrgust ma ei karda. See oli tore. Ilus oli ka seal otsas. Ja nüüd olen ma õige tartlane. Vuppiduu.
Ivsh, also known as "õige tartlane".
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar