Tühi tunne on kohati. Seletamatu. See, et kõik, mida ma tahan, on nii kuradi kättesaamatu ja kauge. Kas elu ongi selline? Kas me jääme alatiseks taga nutma eesmärke, mida me ei saavutanud? Kui nii, siis on kuradi mõttetu kogu see värk. Südames pitsitab ja õhus ei ole hapnikku. Rimainderid sellest, mis võiks olla, tõmbavad nahasse veriseid jooni. Valus ei ole. Lihtsalt hingata pole midagi.
1 kommentaar:
Tühja tunnet saab täita ohjeldamatu mölina, luuremängudega avalikes kohtades, "eidekene ketrab uh-ah lõnga, eh.ah.oh.ih.maaaaagamaaa jääääb..."-ga ja teatava annuse klatšiga! :)
eksjuonjueksju! :p
Postita kommentaar