Jeei! Täna oli jälle "Sada aastat...", mida polnud juba tükk aega mängitud-nähtud. Sai ikka parajalt nalja, kui mõni poolspagaati kukkus ja mõni oma teksti raamatu vahelt üles ei leidnud. Meie neljakesi esimeses reas igatahes irvitasime. Aga kõige ägedam oli see, et me kinkisime kogu trupile üllatusmunad, mis tekitasid täitsa elevust ja furoori :). Armaš. Peale seda mõned joogid trajektooril Villu>Illekas ja varakult kotto ära. Ei olnud kuidagi tuju. Ootasime küll eiteamida, sest on ju täna täiskuuöö ja oleks pidanud tulema möll ja hull, aga näetsa, minust läheb see igatahes ilmselt mööda. Või nii.
Vägev oli ka rekvisiitor, kes meile "Saja aasta..." sigarillot pakkus, mida laval tõmmatakse ja mille mõnus kirsilõhn juba proovidest saati meil ila jooksma paneb. Kahjuks müüakse seda ainult Venemaal, aga ehk üks tore inimene toob, kellele ülesanne delegeeriti.
Täna oli Alol miski purjakil ajakirjanik sabas. Oimaivõi. Ajakirjanikud ka ruulivad (nagu ma peaaegu ka ise).
Aga muidu on ikkagi kuradi armsad sõbrad mul, kellega saab peale kõige muu olulise ka mühinal kildu rebitud.
Oo, Aafrika, oo.
1 kommentaar:
Kuni lõpuni, Ivš. Kuni lõpuni! Sest et täna on hommik. Praegu. :)
Postita kommentaar