Jalgpalli biennaal

Ma vaatan jalgpalli iga kahe aast tagant - EM-i ja MM-i ajal. Ja siis suure huviga kaasa elades. Kogu vahepealse aja ei paku mulle jalgpall aga üldse huvi. Suht omapärane. Käisin küll ükskord oma kursaõe mängu vaatamas, mis oli lahe, aga siis ta muudkui vigastas ennast (no kes saab palli löömisest luusse mõra?!) ja siis oligi hooaeg jälle läbi ka. Igatahes puudub mul võime kaasa elada mingitele lambiliigadele ja selle pärast ei viitsi seda taidlemist ka jälgida. Eestlased elavad muidugi fenomenaalselt palju kaasa igasugustele riikidele (aga mitte eriti kohalikule meistriliigale :D ). Ilmselt on see võimalik ainult selle pärast, et Eesti ise rahvusvahelises plaanis sakib. Selle pärast ei käida ka kellelegi eriti molli kütmas peale mänge, kuigi erandeid on selleski. Niisiis on nüüd jälle käes see üürike aeg, kus mulle jalka meeldib ja EM-i lõpuks ootab mind ilmselt Wismari. Sest, noh, õlu ja jalgpall on nagu Juur ja Kivirähk - võib ka eraldi, aga koos on parem.